SEIKLUSED LENNUKIGA 2019

BULGAARIA (Sunny Beach)

SEIKLEJAD: Hiireke, Ülle, Pille ja Reigo

18.07 - 21.07.2019a.

Seekordne reis Bulgaariasse toimus keset suve, juuli kuus. Just kõige kiiremal aiatöö ajal ja ei olnud ju puhkust mul ka veel olnud. Seega arvas Ülle, et kuna mina nagunii puhata ei oska, siis tuleb mind Bulgaariasse sundpuhkusele viia ja sinna šhoppama minna.

DSC 1020

Eelmisel suvel sai nähtud ja kogetud, et riidekaup on seal odav ja rannailmgi väga ilus. Ülle arvas, et ei saa oma tütart ikka omapäi reisile lubada, tuleb esimesteks päevadeks tütart turvama minna. Seega peavad reisi kuupäevad olema just sellised, et saaks ikkagi esimestel päevadel tütrel ja tema poiss-sõbral silma peal hoida. Mina arvasin, et terve nädal, kõige kiiremal aiatöö ajal ei ole mul võimalik terve nädal seal Bulgaarias molutada, kodus sada tööd ja toimetust. Et kui siis minema peab, piisab neljast päevast!

DSC 1022

Internetist uuridest selgus, et pakkettreise vähemaks kui terve nädal ei tehtagi. Omapäi minnes oli lennukipilet väga kallis. Seega sai siis, Booking com-ist otsida hotell, üks odavamaid – Hotell Kalofer. Lennupileti broneerisime reisifirma kaudu, nii oli lennupilet odavam. Lõvikutsikas jäi seekord koju kassidega toimetama ja kasvuhoonet kastma. Tema käis kevadel koos Melle ja Reinuga Portugalis ja nüüd kahte reisi enam omale lubada ei ole võimalik. Samuti oli plaan augustis jälle üks ühine reis Melle ja Reinuga plaanis ning kõigil neljal selleks ajaks isegi puhkused ühel ajal võetud. (See reis augustis jäi siiski meil olemata, kuna range käsk oli minna hoopiski oktoobris Hispaaniasse)

Kohale jõudsime Bulgaariasse lennukiga kiiresti, ainult 2,5 tundi lendamist ja olimegi kohal. Lennujaamast pidime siis takso otsima ja omal käel hotelli saama. Kuna meil ei olnud ju pakettreis. Pakettreisijad pakiti bussidesse ja peagi olime Ülle ja mina, üksi Bulgaaria Varna lennujaamas. Istusime ja vahetasime oma tossud lahtiste sandaalide vastu, varbad said kohe hingata. Pakkisime kampsunid kohvrisse ja läksime kohvreid vuristades taksosid kaema, et hotelli jõuda.

Reinult ja Mellelt kuulsime, et taksosõit lennujaamast Kalofer hotelli on 50€. Küsisime ühelt taksojuhilt, teiselt, kolmandalt aga keegi alla 80€ ei olnud nõus meid hotelli viima. Eemalt linna ka ei paistnud, et teisi taksosid otsima minna. Istusime pingile ja pidasime aru, et mis siis saab, jäämegi siia. Seega otsustasime, et olgu maksame selle 80€ ära ja olgu õnnelikud need taksojuhid.

Kalofer hotelli jõudes anti meile kohe tuba kätte, ei olnud vaja kella 14.00-ni oodata. Ilus väike perehotell. Hotell oli unikaalne teiste omasuguste hulgas, seal ei olnud mitte ühtegi plastmassist tooli ega lauda, ei toas ega õues. Kõik oli puidust või jämedast roost tehtud. Kõrjatest ja pilliroost lauad, toolid, lamamistoolid basseini ääres. Puhas, rahulik, väga maitsva toiduga hotell. Ning õhtuti oli kell 8.00 – 10.00 kõik joogid, kaks jooki ühe hinnaga. Seega oli see lugu otsustatud, igal õhtul jõime koos Ülle, Pille ja tema poiss-sõbraga koos meie välikõrtsus. Kaks jooki ühe hinnaga ja alkohol on neil võrreldes meiega tõsiselt odav.

DSC 1033

Nii meie neli päeva kiiresti mööduski, hommikuti võtsime mõned tunnid päikest ja siis mööda rannaäärt kondama ja šoppama. Käisime kohaliku paadiga Nessebaris ka ära. Nessebar on nende vanalinn ja omapärane Gotlandi moodi, keskaegset Hansalinnu iseloomustava arhidektuuriga.

DSC 1038

DSC 1043

DSC 1076

Kolmandal õhtul otsustasime koos noortega, et lähme istume rannaääres kuskil kohvikus ja vaatame Bulgaaria ööelu. Tellisime siis uhked joogid joogikaardilt. Ilusad jookide pildid ja nimetused. Nimedest ei saanud aru mõhkugi, vaatasime pilti ja tellisime kõige värvilisema joogi. Toodigi lauale, joogil värvid kõik kihiti: sinine, kollane, oranž ja valge – ääre peal ananassilõik ja pikk kõrs üleval tutiga ja puha. Samuti kaks ühe hinnaga. Jõime siis neid jooke ja kuulasime kõrvulukustavat tümakat-rääkida ei olnud enam võimalik. Lihtsalt jooki rüübata ja rannaööelu silmad punnis vaadata. Inimesed istusid kott-toolidel, popsutasid vesipiipu, mõni tellis ka sööki aga peamiselt selles kohas pruugiti vägijooki.

DSC 1085

Peagi olid meil suud ja keeled sinised ning joogidki otsas. Noored läksid ära oma hotelli, neil oli väsitav päev olnud seljataga, olid käinud veekeskuses ja päikesega end liialdanud. Pead valutasid ja läksid ära puhkama.

Meie kondasime veel kaubanduses ja peagi suundusime ka hotelli. Pesin end dušši all ja Ülle tuleb, ehmatanud nägu peas. Et homme hommikul kell 6 peame juba lennukile minema!! Mismoodi, ei saanud mina aru. Kuhu siis üks päev vahelt kadus, me pidime ju neli päeva siin Bulgaarias olema, pole nagu ühte päeva maha maganud, või täis joonud, et terve päev kaob lihtsalt vahelt ära.

Arvutasin, et esimene päev käisime hotelli ümbruses ja teine päev olime Nessebaris ja kolmas päev olime hotellist paremal pool kondamas ja homme neljandal päeval pidime vasakule poole kondama minema. Aga homset päeva siis ei tule ju kui kell 6 peame lennukile minema. Midagi on valesti – meil suud sinised peas ja ei saa aru mõhkugi, kuhu siis üks päev vahelt kadus. Kui homme hommikul kell 6 tuleb takso ja vaja lennukile minna.

Lõpuks ikka mõistus jõudis koju ja arusaamine taastus, et neljas päev on ikka alles ees. Nimelt oli kuupäev öösel vahetunud ja juba oli uus kuupäev ees. Meil oli veel magama minemata ja terve pikk päev ka veel ees, ning alles siis tuli homne kuupäev kui pidi lennukile minema. Vot siis lugu, et mine veel randa värvilist jooki maitsma. Kaob aja ja ruumi taju, suud sinised peas ja ei saa maailmast aru enam mõhkugi – või teab mis meile sinna kahe joogi sisse pandi. Peale kahte jooki juba kuupäevad sassis ja päevad elust kadunud. Nii et ettevaatust!!

DSC 1086

DSC 1028

Kui siis lõpuks tuli ka see õige neljas päev ja hakkasime taksole minema. Tellis hotell meile takso 50€ eest. Ei pidanudki 80€ maksma, jälle targem. Kui oleksime hotellist takso omale lennujaama vastu tellinud oleks ka ainult 50€ maksnud. Aga kuna me seda ei teadnud, võtsime otse lennujaamast – maksime 80€. Nii need turistid õpivad, aga õppetunnid on kõik tasulised, ikka oma rahakotist tuleb õppetund kinni maksta.

Hommikul hotellis taksot oodates saime veel ühe šhoki osaliseks. Internetist uurides lennuaega, appi lennuaeg oli ka 1 tunni võrra varasemaks nihkunud. Jälle oma viga, et õhtul ei vaadanud üle oma hommikust lennuaega. Hea et ainult 1 tunni nihkus varasemaks, mitte kaks või kolm tundi. Seega jõudsime ikka viimaste seas nibin-nabin lennukile. Kõik olid juba värava taha teisele poole läinud, kui meie lennujaama jõudsime.

Seekord oli siis see Bulgaaria reis selline. Kiire ja kauem ei olekski tahtnud enam seal šopata. Päästame maailma kliimasoojenemise eest ja ei osta mõttetut tavaari kokku, mida nagunii tarvis ei lähe ja mitte kunagi selga ei pane.