SEIKLUSED SILMAPIIRIL

Lõvikutsikas ja Hiireke

sweden 640

SEIKLUSED LAEVAGA 2016
LAEV: ROMANTIKA
TEEKOND: TALLINN > STOCKHOLM > TALLINN

KUUPÄEVAD: 10.-11.07.2016
SEIKLEJAD: LÕVIKUTSIKAS, HIIREKE, MELLE JA REIN

Talvel sai kokku lepitud, et järgmine reis tuleb suvel Rootsi meil neljakesi koos, siis kruiisi kuupäeva valimisega oli hirmus ärevus. Ühele ei sobi üks kuupäev, teisele teine kuupäev ja kuu. Rein oli ikka juba nii ekstaasis, et maksku mis maksab, aga peab minema. Ja nii lõpuks leitigi sobiv kuupäev ja kuu, mis sobisid Lõvikutsikale ja Hiirekesele.

Asjade pakkimine kodus kestis nädalaid. Ja lõpuks oligi see reisi päev käes. Uskumatu, aga tõsi. Suured kotid autosse ja sõit Tallinna poole hakkas. Supsti Hiirekese ja Lõvikutsika kodust läbi ja loomulikult Hiireke autosse ja sõit sadama poole algaski.

Pea laiali Reinul nagu tohuvabohu auto esimesse parklasse sadama juures ja jooksuga laevareisile süüa poest krabama. Uhke Lõvikutsikas juba meid ootaski poe ees. Esimesed fotojäädvustused algasid!

2016rootsi2a

Olidki viimased minutid laeva väljumiseni jäänud, kui uhke sammuga Lõvikutsikas, Hiireke, Melle ja Rein sammusid mööda lõputuid laevakoridore Romantika poole. Ja sealt paistiski meie kauaoodatud romantiline reis Romantika laevaga Rootsi poole. Neli vaprat kangelast astusidki juba kõpsti laevale. Oma kajut leitud oli vaja kohe kollama minna. Ikka kõik neli uhkest uhkemat koos koguaeg. Lõvikutsikas kaameraga ees. Kui poodides piisavalt sai uudistatud, siis oli aeg hakata keha kinnitama. Kõhud heas ja paremast pungil tantsusaali. Mullišou oli vist tollel õhtul ainus lahe üritus. Tantsubänd aga polnud suurem asi, tõi lausa une peale. Aga ikka sai kulutatud mitmeid tunde sedagi kuulates. Oli ju piletite eest niipalju raha makstud, siis pidi saama ikka täie raha eest.

2016rootsi2b

Esimene öö kulges rahulikult lainetel loksudes ikka Rootsi poole. Ainult Rein ei saanud hästi magada. Ta oli vist nii ärevuses sellest reisihullusest, et ei suutnud rahunedagi. Tiiirrrr-tirrrrr hakkasid äratuskellad äratama ja aeg oli rootsi lauas keha kinnitada. Oli see vast hull söömine. Kõriauguni täis pugitud, kotike näppu ja jälle mööda lõputut koridori laevast vaja maha sammuda. Ikka Lõvikutsikas kõige ees. Fotojäädvustused igal sammul. Ja sealt ta paistiski see Rootsi. Uskumatu, aga tõsi. Juba kolmandat korda on Melle ja Rein Rootsis. Pole võimalik, et sellised kodukanad ja juba kolmas reis. Uskumatu, aga tõsi. Jooksuga metroo poole ja sõita oli ju vaja päris palju. Teejuhiks Uhke Lõvikutsikas ja Hiireke. Neil oli kindel siht silme ees. Vaja üles leida buss, millega saab ka vee sees sõita. Ossajutt ja sealt see riistapuu tuligi. Buss nagu buss ja sellega peab ka vette sõitma, uskumatu tundus. Olin sada protsenti kindel, et seal ma oksele hakkan, kui see vee alla sukeldub ja siis jälle veepeale tõuseb. Aga asi nii hull polnud. Sõit selle bussiga oli supper äge. Kuna Rein ju bussijuht ja tema busse fännab, siis oli temalgi nägu naerul mitu tundi. Vat see oli alles elamus!

2016 rootsi2c

Edasi kulges meie reis vanalinna. Jalutades mööda vanalinna tänavaid ja kiigates ühte poodi ja teise poodi. Ega osta sealt polegi midagi, aga koos nautida seda linna on juba supper. Lõvikutsikas ikka hüpetega ees, et fotojäädvustusi teha. Ja nii ikka meie jalutuskäik kestis tunde ja tunde. Kurb, et ilm vihmale kiskus, aga polnud hullu. Laevale jõudsime ja peale pikka marssimist, ikka neli kõik üksteise kõrval. Sups ja olimegi kajutis. Kajutis ütles Rein Hiirekesele "Kui kaks sammu oleks pidanud veel tegema, siis lähen järgmine päev puusaoperatsioonile!"
Kui kõhud täis söödud, siis jälle poe tuurile ja siis jälle tantsusaali tuurile ja jälle poe tuurile ja jälle tantsusaali tuurile. Õhtu saabudes hakkas väsimus tapma. Bänd polnud ka suurem asi kahjuks. Sai ikka pingutatud hilise õhtutunnini seda kuulates-vaadates. Hilja öösel ikka jälle oma voodisse välja puhkama. Tiirrr-tiiirrr hakkasid äratuskellad helisema ja aeg oli rootsi lauas keha kinnitada. Ikka kõik meie neljakesi koos. Kui mitu tundi söödud, hakkaski Eestimaa paistma. Kotid kokku ja laevalt pika sammuga maha. Jõutud autoni selgus, et parkimistasu on 42 euri. Rein oli vihast sinine, et pole võimalik, selline summa? Aga siiski kõik sai makstud, poleks ju autot kätte saanudki. Sai hüvasti jäätud oma armaste reisi kaaslasetega ja sõit Haapsalu poole hakkas.

Kirjutas: Melle