SEIKLUSED LENNUKIGA 2015
TALLINN > WARZAWA
08.05.2015 - 09.05.2015
Seikleja: Lõvikutsikas
REIS: WARZAWA (1) | PRAHA (2) | WARZAWA (3)
EESTI, TALLINN
Issand, kus on mul pass? Ma vist pean reisikohvri kah kaasa võtma? Hommikul on vaja tööjuures ülemusele öelda, et ma lendan ära. Ma ei ole ju varem üksi lennanud – ja veel vahemaandumisega! Broneerimise number on kah kaduma läinud.
Täna helistas mulle üks vana hea sõber, et Prahas on buss katki ja kohe vaja saada turbo seade – seda aga Tsehhist kohapealt kuskilt ei leia, selleks on vaja nüüd erikuller saata Tsehhi ja selleks olengi mina.
Mustu ju peab kah söögikoha saama, aga ta on õues ja kadunud ning hiireke on haiglas, tahaks teda kah vaatama minna. OK, Et homme siis tööle – mõneks tunniks ja siis kohe lennujaama ja Poola ning sealt edasi Tsehhi ... Kas ma üldse saan töölt ära minemiseks loa?
Minu seiklus algab täna. Läksin veel hommikul tööle, siis sõitsin korra Haiglasse katkise käpaga hiirt vaatama ja edasi tuli minna missioonile. Läksin turbole järele. Sain juhendi et see pisike asi tuleks seljakotti pista ja lennukisse kaasa võtta.
Selgus aga et polnudki nii pisike asi – päris suur ja viiest kilost oli kah asi kaugel – see turbo oli lausa 22 kilo, seljakotti isegi mahtus – aga tõsiselt smuugeldaja moodi nägin ma ikka välja küll.
Läksin siis infosse ja saingi teada tõdemuse, et enne õiget lennuaega on võimalik siiski oma pagas ära anda terminali nr 9, kust ma saan kätte ka lennupiletid.
Õnnelik nägu peas – tatsasingi kohe väravasse nr 9 ja loen ma kiiresti läbi juhendid „ei metalli“ – issand mu seljakott ongi ju rauast! Seletasin, et see on turbo ja siis selgus et see oli suur eksimus – mitte ühtegi turbot või mootoriosa ei tohi lennukisse viia, isegi pagasis mitte!
Higi hakkas voolama, läksin tagasi auto juurde ja võtsin sealt välja oma õhtul kaasa haaratud tühja suure reisikohvri. Panin turbo koos seljakotiga kohvrisse ja veel jope kah.
Tegin kõne ühele tuttavale … kes kogemata selgus et töötab lennujaamas! Olga tuli kohale, ning me tegime väikse lõunasöögi ja siis seletasin talle südamelt ära, et mul selline hull asjandus kaasas – mida lennukisse ei tohigi panna.
Aga mis kaotada proovida võib ju. Kuna ma ei olnud õiges väravas nägu näidanud ja see avatakse 50 minuti pärast (oi kui pikad need 50 minutit olid). Olga juhendas. Vii oma reisikohver väravasse. Ole õnnelik, ära paanitse. Anna kohver ära võta pilet ja läbi turvakontroll. Kui sinu nime esimese 15 – 20 minuti jooksul ei öelda, tähendab su pakk on läbinud turvakontrolli ja reisib sinuga ilusasti kaasa.
No tegin nii, läksin siis 5 minutit peale värava avamist pileteid sama ja oma kohvrit ära andma. Hingasin sügavalt – ning saingi kohvri ära antud ja piletid. Kaks piletit – ühe Tallinnast - Warzawasse ja teise Warzawast – Prahhasse.
Kui turvakontroll oli mul läbitud – käes fotoaparaat ja sülearvuti nagu tavaline turist. Oli jah mõned probleemid, püksid tahtsid maha kukkuda ja taskus oli liiga palju sente – saadeti paaril korral tagasi ning kobati otsast lõpuni läbi.
„tin – tin“ koguaeg see kelluke helises ja keegi kutsuti tagasi … esimese 10 minuti jooksul tundusid kõik keeled ja kõik nimed justkui minu nime moodi olevat! Möödas oli 30 minutit ja ma sain aru, et mu nime ei öeldagi … mu pagas on minuga tõenäoliselt kaasa tulemas.
Tuli lennuk … suur valge lennuk LOT siltidega. Pagas kärutati lennuki juurde. No ma ju tunnen enda kohvri ära – must ja hiire pildiga J
Vaatasin siis silmad punnis lennujaama aknast välja kuidas kohvreid lennukist välja tariti ja tagasi hakati panema – kuid milline see must just minu oma on, iga teine kohver oli must. Aga mul on ju sellised kinnised rattad, et turvalisem oleks – selgus et pooled mustad kohvrid olid kinniste ratastega ja hiire pilt – see on mul ju ainult paari sentimeetri suurune, ei näe ikka aknast midagi et just see on see õige!
Oligi aeg lennukisse minna. Päris üksi. Issand – see on ju see lennufirma, millega kogu Poola eliit eesotsas president alla prantsatas keset valgevene.
Minu kõrval oli selline tõsise näoga valge särgiga tundus et ärimees. Uhke kell käepeal. Kogu reisi aja 1 tund ja 15 mintuti luges ta raamatut. Raamat oli kah selline imelik tähed oleks justkui olnud üks pikk sakiline jutt, täppidega ja raamatut lehitses ta tagant ette ja paremalt vasakule! Ei saanud mina aru, oli see Türgi või Araabia keel – vist Araabia keel! Uurisin isegi kaasreisijalt tema päritolu, vaatas mulle tõsiselt otsa ja ütles Poola.
VAATA JÄRGMISI REISE:
08.05.15 Warszawa-Praha 2
09.05.15 Praha 3
