Hommikul ärgates kujutasime ette kuidas me nädala pärast Egiptuses ärkame. Hommikusöögi lauas nägime, et oleme Hurgadas ja teeme valiku Rootsi lauast, aga oh õnnetust meie valikuks osutus ainult üksik leivakäär ja natuke eilset salatit. Kuna märkasime ehmatusega, et kevadest pole õues enam jälgegi ning tunne, et jalg on talvega töntsiks jäänud. Tuleb hakata end treenima, et jalgsi matkamisele vastu pidada. Jalgratastega õue jõudes oli ilm täna väga külm ainult 3 kraadi sooja ja tugev tuul. Sellist ilma pole Egiptuses vist mitte kunagi. Luureandmed näitasid, et Hurgadas on sooja 31 kraadi ning vaja hakata kohvrit pakkima.
Naljakas on ette kujutada ilgelt sooja ilma kui meil käid veel paksu jopega ja tuttmütsiga. Esimesena läks riiete sorteerimiseks:
see on must,
see on katkine,
sellel jäävad rasvavoldid liigselt nähtavale,
selle võtan kaasa,
seda peab õmblema,
see on liiga lai,
see on liiga liibuv,
seda on kohapeal halb pesta,
see on lühike,
see on pikk,
sellel on perse paljas,
sellel liig suur dekoltee.......)
Niimoodi kaks tundi jutti, päris ära väsitas. Lõpuks sai kohvrisse mõningad pluusikesed, püksid, kleit, seelik, suvekingad, päevitusriided ja rannaplätud. Kas vihmakeebi ja vihmavarju peab ka võtma? Muidugi igaks juhks, siis ei hakka kindlasti vihma sadama. Viimane kord kui Sharm el Sheikis olin, siis kohalik sai naerdes kõhukrambid, et ma vihmavarju endaga ühes tassin, sest Egiptuses ei pidavat mitte kunagi vihma sadama. Isegi hotelli fuajeel ei olnud lage vaid laeks oli sinine taevas! Vahel pidavat ikka mõni piisk tulema mis kuivab enne kui maapinnani jõuab, vot ei oska kommenteerida.
Kuid kui reisil juba olime õnnestus meil korraks tänaval olles näha Egiptuse vihma! Rahvas jooksis käed laiali tänavatel ja juubeldasid, et vihm ja vihm. Turistid pugesid mornide nägudega katuste alla ja torisesid näe siin ka sajab, vuih vastik vihm. Kuid seda vihma oli ainult 20 minutit ja läinud ta oligi, tänav kuivas kiiresti päikese lõõmas ja Egiptus jätkas edasi oma kõrbe elu.