SEIKLUSED JALGRATTAGA 2011
TALLINN - SAKU - LAAGRI
04.09.2011
Käes on sügis. Lapsed on kooli läinud ja Lõvikutsikas ning Ruuduke on taas endale ühel ilusal pühapäeval võtnud jalgrattad et minna „vananaiste suve“, ehk varast sügist nautima.
Meie teekond pidi algselt olema tegelikult Tallinna Bussijaama, aga kui seal asjatoimetused tehtud – tuli kange tahtmine teada mida see linnapea seal Järvevana teel ikka nii kangesti kavandab ehitada. Läksimegi siis üle raudtee ja sattusime pudelikaela. Ehk kohta, kus on kitsas ja ei olnud enam võimalik pealinna poole tagasi keerata. Läksime vooluga kaasa ja lõpuks siis tekkis võimalus pageda kusagile metsa.
Olime sattunud Hiiule. Mööda raudtee äärt liikusime edasi – lootes laagrisse jõuda. Leidsime peagi üle LIIVA raudtee jaama ja siis selgus tõde. Tallinnast sõidavad rongid Tapa suunas, Keila suunas ja sealt keskelt läheb Türi suunas – me olime sattunud selle keskmise raudtee äärde.
Liikusime mööda metsa edasi – kui avastasime suure sildi „Metsa minek eluohtlik. Metsas võivad olla sõjamehed!“ Me olime sattunud Männiku polikonile. Oh – ilus jalgratta tee läks edasi. Ju see ikka vabariigi ühe suurima õlle tehase suunda Sakku viis.
Meie eesmärk ikka oli saada Lääne suunda seal kus on Laagri! Keerasimegi esimesest suuremast asfalteeritud teeotsast ära ja sattusime Männiku karjääri. See on koht kus Tallinnas leiavad otsa taksojuhid, võlglased ja muidu napsimehed. Siin on teleri järgi jätnud paljud oma elu paljud, sageli ikka mõne kurikaela abiga. Ega vesi oligi sellist musta värvi ja suhteliselt sogane. Üks kalamees õngitses kah midagi!
Kimasime ratastega edasi – ikka Tallinnast eemale Saku suunas. Ühelpool mets – teisel pool raudtee. Lõpuks siis ikka tuli ette Tallinna esimene ring mis algab Maardust ja lõpeb Sauel. Me suundusime Jälgimäe poole. Edasi saime Tänassilma külasse ja näe Maksimarket jäigi teepeale. Siht peaaegu silmade ees.
Kui lõunapaus tehtud – ei tulnud enam mõttessegi kodu üles otsida vaid jätkasime oma teekonna teise osaga. Me liikusime läbi Laagri alevikus Harku suunas ja sealt Vana-Mustamäele Tähetorni ja edasi siis üle Nõmme Kadaka poole.
Kui koju jõudsime oli jalgrattad läbinud 72 km.
Vot siis suts Pelgurannast – Bussijaama ja tagasi!